Kuidas õppida artiklite pealkirjade kirjutamist

Kuidas õppida artiklite pealkirjade kirjutamist
Kuidas õppida artiklite pealkirjade kirjutamist

Video: Neljas Võim: EPLi SAPTK-vastase loo tagamaadest 2024, Juuli

Video: Neljas Võim: EPLi SAPTK-vastase loo tagamaadest 2024, Juuli
Anonim

Nagu üks kuulus toimetaja märkis, on hea pealkiri pool artiklit. Kaasaegse elu tempo on nii kiire, et inimestel pole aega peatuda, tagasi vaadata, millelegi mõelda

Ajalehe või interneti lehe avades ajab inimene kõigepealt silmad pealkirjade kohale. Ja kui pealkiri köidaks, loeks artikkel läbi. Kuid mitte asjaolu, et lõpuni.

Mis köidab trükise või veebiväljaande lehel lugeja (kasutaja) tähelepanu?

  • Pilt
  • Pealkiri
  • Subtiitrid
  • Tiitrid pildi või foto all

See on kurb, aga inimesed ei taha lugeda, neil pole aega, sest nad kiirustavad kuskil lõputult. Kuid kui olete autor (ajakirjanik, ajaveeb, vabakutseline, ajakirjanik, kirjutaja), tahaksite lugejale edastada oma mõtteid, järeldusi, visiooni jne. Kuidas veenduda, et lugeja ei libiseks teie märkmest mööda? Kuidas muuta pealkiri atraktiivseks, nii et soovite artiklist süveneda?

1. Kasutage pealkirjades verbivorme.

Näiteks: "Kuhu investeerida raha", "Kuidas teha kodumeditsiini kabinetti", "Putin allkirjastas uue dekreedi."

2. Uudsuse põhimõte.

Sellised pealkirjad nagu "Kevad on murede aeg" on moraalselt vananenud. Las nad kasutavad "bürokraatlikke" ajalehti ja ajakirju. Pealkiri peaks kajastama midagi uut, midagi, mis pole teada ja mida selgitatakse üksikasjalikumalt märkuse tekstis. Parem pealkiri on näiteks: "Kevadised mured ei lase põllumeestel puhata."

3. Metafoor, kujundid, oksümoron, ebaharilik pealkiri annavad artiklile võimaluse lugeda. Kasutage piitsavõrdlusi, epiteete, teatud tähtede semantilist esiletõstmist. Peaasi, et mitte ekspressiivsete vahenditega liiga kaugele minna. Kõik peaks olema mõõdukalt.

4. Lugejal (kasutajal) on oluline praktilisus. Ebamäärased, mõttetud ja liiga üldised pealkirjad jätavad artikli järelevalveta. Miks ma peaksin teksti lugema? Mida see mulle praktiliselt annab? Mida ma sellest välja võtan? Kas see kogemus tuleb mulle kasuks? Kui lugeja leiab vastused neile küsimustele pealkirja, mitte teksti tasandil, siis loetakse artikkel.

Pealkiri koosneb. Ja siis? Kuidas hoida lugeja tähelepanu kuni artikli lõpuni? Ja see on teise vestluse teema!