Kuidas omandada tõlkimise teooria ja praktika

Tõlke teooria ja praktika keerukuse valdamiseks on vajalik keelekeskkonda sukeldumine, emakeelsete inimestega suhtlemine, kõigi stiilide ja žanrite võõraste tekstide lugemine. Nende oskuste ja tõlkija diplomi saamiseks peate õppima vastava profiiliga ülikoolis.

Tõlke teooria

Pädev tõlge eeldab mitte ainult keele põhialuse tundmist, vaid ka oskust leksikaalseid ja stiililisi tunnuseid ühest keelest teise muuta. Selleks peate tegelema raamatute, ajalehtede, ajakirjade ja muu välismaise kirjandusega. Samuti on vaja suhelda emakeelsete inimestega ja võimaluse korral jõuda nende kultuuri.

Ei piisa ainult sõna-sõnalt tõlkimisest, isegi grammatika ja sõnavara suurepärasest tundmisest. Siinkohal on oluline viidata mitte kirjakeelele, vaid igapäevasele keelele. Näiteks on vene keeles sõna "koer", mis sõna otseses mõttes tähendab konkreetset looma. Kuid leibkonna või eriterminina on “koer” jope või koti lukk. Sama asi teistes keeltes. Sõna "nose" tähendab inglise keeles "nina". Kuid igapäevases mõttes on "nina" tungraua pea.

Tõlkimisel peate olema ettevaatlik lause üksikute osade ja sõnade mitmetähenduslikkusega. Reeglina on võõrsõnal vene keeles mitu tähendust. Peaks lähtuma teksti tähendusest.

Fraasoloogiliste ühikute tõlkimise oskus on üks peamisi meisterlikkuse näitajaid. Stabiilsetel väljenditel ei pruugi olla analooge teistes keeltes, kuna need ilmusid inimeste kultuurilise arengu tagajärjel.

Rubriikides on tõlkes eriline koht. Sageli võite leida filmi, raamatu või artikli nime vale tõlke. Vigade vältimiseks peate kõigepealt artiklit lugema ja sellest aru saama või filmi vaatama ning pärast pealkirja võimalikult täpset tõlkimist.

Veel üks tõlke peensus on sügav mõistmine kirjutatu tähendusest. Nii juhtub, et täpseks tõlkimiseks on raske leida vene keeles ekvivalenti. Siis peate mõtlema, mida tekstis mõeldakse. Ja juba sellest mõttest lähtuge, otsige analoogi.